tekitaks kahtlust. Samuti lubas see manööver tal ka vabalt ringi liikuda. Ta kasutades seda võimalust agaralt ära, et luurata kuninga ja kuninganna järel. Ta teeskles, et käib edasi-tagasi koridoris, mis viib suurde saali. Hiljem tunnistas ta oma emale, et tegelikult ta ainult teeskles vaimuhaiget aga ema , kas ei usu või ei reeda oma poja saladust kuningale ja on vait sellel teemal. Mina arvan, et Hamlet oli ka tegelikult mingil määral vaimselt ebastaabiilne, sest kui ta oma ema kambris läbi rippuva vaiba Poloniuse surnuks mõõgaga torkas ,ei olnud tal mingit võimalust ette teada, keda ta tappab. Kanga taga võis ju olla ükskõik kes. Hamleti kavalust võis näha ka näidendi lavastamisega. Kui ta ei oleks hullu teeselnud ,oleks võinud tema näitemangu käsitleda kui riigireetmist. Hamlet järeldas kuninga reaktsioonist näidendile, et vaim rääkis tõtt. Kui Hamlet hiljem
surm). Soojendamise meetodid: I passiivne (külmast isoleerimine); II aktiivne väline (soojendustekid, kiirgav soojus). III aktiivne kehatüve soojendamine (soojendatud, niisutatud O2 või infusioon, maoloputus, hemodialüüs, kehaväline vereringe). Ohud: rütmihäired, keha temperatuuri järellangus ja soojendamisjärgne atsidoos. Soojendamise taktika: kerge üldjahtumine (passiivne + aktiivne väline soojendamine); raske üldjahtumine (ebastaabiilne patsient, aktiivne kehatüve soojendamine 0,6° C/tunnis).HYPERTERMIA > 40°C, kiire pulss, RR↓, vähene või puuduv higistamine, teadvusehäired (soojuse kaotuse häired, rohkest vedeliku kaost tingitud hüpovoleemiline šokk). Jahutamise taktika: horisontaalne asend, pea madalamal; kiire füüsikaline jahutamine, vältida värinate teket, kontrollida temperatuuri iga 10 min. Järel, algul langetada mitte alla 38,3°C; vee ja soola kao asendamine vastavalt analüüside tulemusele. 17