Euroopa ühtsest õigussüsteemist - Caenegemi põhjal
Kohtunik otsustas lahendada probleemi ,,restitutio in integrum" ehk täielikku
kompensatsiooni kehtestades (Caenegem 2004, lk 82). Ta langetas otsuse põhinedes
Digestum Vetusele, mis on vanim Digestide osa.
Sotsiaalsed põhjused
Algselt võeti Rooma õiguse retseptsiooni Saksamaal vastu positiivselt, sest sakslased
uskusid poliitilisse ja majanduslikku liberalismi.
19. sajandi teisel poolel muutus inimeste arvamus drastiliselt. Rooma õigust hakati
nimetama ebasotsiaalseks. Sotsialism oli Bismarcki Saksamaal väga populaarne. Kui saksa
õigust nähti üldiselt kui eetilist, sooja ja ühiskonnale orienteeritud õigust, siis rooma õigust
kritiseeriti nendes aspektides pidevalt. Üheks peamiseks kriitikuks oli Otto von Gierke,
kelle seisukoht tuleb esile teoses ,,Dan Deutsche Genossenschaftsrecht." Rooma õigust
nähti sakslaste poolt ,,külma, egoistliku, materialistliku õigusena" (Caenegem 2004, lk 95).