Kriminaalpoliitika kordamine
Abolitsionistlik seisukoht on, et parem karistamiseks, kui lähtuda kuritegude ja
jäägu sada süüdlast karistamata, kui et karistuse vastavuse printsiibist.
hukataks üks süütu inimene.
3. Surmanuhtluse vastu räägib see, et Poolt räägib see, et avalik arvamus on
kurjategijat hukates paneb riik ennast niisugust karistusviisi alati pooldanud
mõrvariga samale tasemele, mis mõjutab (Eestis praegu ca 70% "poolt", 30%
ühiskonda kasvatuslikult ebasoodsaIt, "vastu"), mistõttu kannatanu afekt leiab
suurendades ja legitimeerides agressiivsust suuremat rahuldamist kui eluaegse
ning madaldades inimelu hinda. vanglakaristuse korral.
Surmanuhtluse kui konkreetse toimingu
otsustamine ja täideviimine asetab
inimesed raske eetilise probleemi ette.
18
4