Jaan Oks - Referaat
.. Ei ühtki meie mõistes roppu
sõna, mäletate? Ja ometi, markii de Sade, Bataille, Francis Bacon (too maalikunstnik) ja muud
perverdid pole ikka millelegi nii kompromissitult ilgele, misogüünsele ja misantroopsele
ligilähedalegi saanud. Ja oleks see Oksal kõik siis lihtsalt üks hämarkujundlik joig tema
põrunud vaimustus reduplikatsioonide poetamisest ("nähes-nähes", "väetaks, väetaks",
"kaupleb, kaupleb", "lahti-lahti" jne. jne.) keset oma proosateksti kõige ebasobivamalt
dramaatilisi hetki ei lase loetavat isegi mingiks arhailiseks sammaldunud hädisemiseks arvata,
vaid niidab nagu mingi eluaeg täielikus isolatsioonis veetnud idioodi poolt pottide-pannidega
tehtud ultratasemel hiphop.
Peale neid tulevad jutud ei suuda seetõttu enam millegi uudsega rabada, vaid mõjuvad kohati
lausa kohmetutegi lisapaladena ehkki "Küla", nagu varasem "Tume inimeselaps", on Oksa
"hitt", puhtaim düstoopilise ärapürgimise gootika