kuulud nende samade inimestega, kes väljakul jooksevad, ühte riiki ja see paneb neile kaasa elama. Kindlasti on ka teistele spordialadele kaasa elamisega nii, kuid jalgpallis väljendub see kõige paremini. Osad sportlased on oma karjääri lõppemisel siirdunud poliitikasse. Näiteks nagu Erki Nool. Erakonnad on meelitanud nad liituma, sest arvavad, et see tagab ka rohkem rahvahääli. Selline tegutsemisviis on pigem vale, sest sportlasi kasutatakse ära ja ka rahvast mõjutatakse ebasobilikult. Lisaks puudub sportlastel kindel haridus selle kohta. Tihti on nad nooruses saanud kätte ainult põhihariduse, et rohkem aega pühendada spordi jaoks. Sportlased võivad küll kaasa rääkida spordiga seosnevatel teemadel, kuid poliitikast ei tea nad midagi. Kodanikuks olemine on tähtis ja kodanikul on kohustusi oma riigi eest. Kuid inimene peaks tõesti tundma, et ta on selle riigi kodanik. Parim näide, kus selline tunne esineb on sport, sest sport ühendab
· Lehmad olid väljaspool linnamüüri karjamaadel · Sead olid esialgu linnatänavatel · Kalaturg, sest paljud linnad olid tekkinud veekogude äärde Tsunftid ja gildid · Tsunft- kindla käsitööalaga tegelejad, põhiülesandeks kontroll käsitööndusliku tootmise, toodete kvaliteedi ja müügi üle. Igal tsunftil oli oma põhimäärus ehk skraa,(trahvid purjujoomise, teiste solvamise, ebasobilikult riides käimise jm. eest) mis määratles hierarhia- õpipoiss, sell, meister. Sageli oli tsunftil oma kabel või koguni kirik. Moodustas ka omaette sõjalise organisatsiooni. Toimusid ka tsunftide kokkutulekud joodud. Tsunftijänes- isik, kes töötas aadliku majas oskustöölisena ja salaja müüs oma kaupa edasi. · Tsunftimeister- igal oli mitu õpipoissi, kes elasid nende juures ja kuuletusid oma ülemusele. Keskaja
annaabi.ee 
