Haushofer- Üksinda maailmas
(''Olen lõpmata väsinud sellest, et mu käest kõik armsakssaanud jälle ära võetakse. Kuid väljapääsu
pole olemas, sest niikaua, kui metsas leidub mõni olevus, keda võiksin armastada, ma seda ka teen;
kui aga ükskord tõesti enam kedagi pole, on ka minu elul lõpp.''). Küllap aitas armastuse
avaldamine ja loomade eest hoolitsemine tal tunda ka ennast inimlikuna ja ohjeldada oma hirmu
loomalikuks ebardiks muutumise ees, kes langeb loomast mööda alla kuristikku. Seega oli tal
armastust ilmtingimata vaja, et ellu jääda- sellepärast, et ta oli lihtsalt selline inimene ning
sellepärast, et tema hirmud teda endasse ei uputaks.
Tundub, et suurim ja tähtsaim muutus leidis p-s aset, siis kui ta hakkas tundma enda isiksuse
lahustumist ning sulandumist ühtsesse suurde tervikusse (''Kirjutamise ajal on mul raske oma
annaabi.ee 
