Kirjandus- ja teatriteaduse alused
ühetähenduslik ja lõplik (terminitesse suletud) ning teooria ei hõlma teost tervikuna.
Kriitika objektiks on kaasaegne kirjandus. Kriitik on vahendaja lugeja ja autori vahel.
Kriitika soodustab kirjanduse levikut (Hennoste). Postmodernismis on kriitiku,
teoreetiku ja autori rollid sulandunud ja nii on ka kriitika ja kirjanduse vaheline piir
hägustunud. Kriitika meediastumine on muutnud selle tavaliseks, ebakonfliktseks ja
ebaprominentseks. Kriitika võib olla tekstikeskne (kirjandusteaduslik) või vahend
ideoloogiliste teooriate propageerimiseks.
Kirjandusteaduse abiharud:
· Bibliograafia. 1) jooksev b. fikseerib kõiki ilmuvaid tekste, 2) retrospektiivne
b. tegeleb teatud ajavahemikul ilmunud tekstidega, 3) täielikud ja valitud b.-d,
4) personaalia (autorib.), 5) teadusharude ja muud b.-d
· Historiograafia. Teadusharu ajalugu