Felipe II referaat
pidevaks probleemiks mauride kogukond, kes olid Felipe II eelkäijate poolt
sunniviisiliselt ristiusku pööratud. Mauride ülestõusu 1569. aastal Granadas lahendas
oskuslik kuningas nad oma maalt välja saatmise ja teistesse provintsidesse
hajutamisega. Veel oli Felipe II suhteliselt hea ka riigi majandamises. Vaatamata
sellele, et Hispaanial oli tollal palju valdusi, oli riik hõreda asustusega, mistõttu makse
laekus vähe. Sellest tulenevad raskused ületas Felipe II küll rahvale ebapopulaarselt,
kuid pikas perspektiivis mõistlikult, tõstes makse ning seda eriti just aadlitel. Tänu
sellele suutis ta oma võimsat sõjaväge ülal pidada vaid impeeriumi maksudelt
kogutud resursside toel, mis tolleaegses Euroopas oli suhteliselt harukordne. Felipe II
välispoliitikat iseloomustatakse kui katoliku kirglikkuse ja dünastilise omakasu
kombinatsiooni. Kõikumatu vastureformatsiooni toetajana osales ta mitmetes Euroopa