"läänepäraseks". "Võimsa rühma" liikmete arvates pidi tõeliselt venepärase muusika loomiseks hoiduma üldse akadeemilisest muusikaharidusest. Mitmed rühma liikmed olidki muusikaliselt iseõppijad ehk diletandid. Aleksandr Borodin näiteks oli elukutselt keemik, kirjutades oma ainsat ooperit "Vürst Igor" aastakümneid teadustöö kõrvalt. Modest Mussorgski klaveripartiid on näiteks sageli kirjutatud äärmiselt ebapianistlikult ning esitatavad ainult väga kõrge tasemega interpreetide poolt. Rühma põhimõtete kohaselt oli tähtsam muusika sisu, mitte selle esitamise võimalused. Seesugused nooruslikult radikaalsed põhimõtted siiski ei takistanud hiljem näiteks N. Rimski-Korsakovil saada Peterburi Konservatooriumi professoriks. Rühm põlastas nn "puhast muusikat" ning pööras erilist tähelepanu rahvamuusikale, vokaalmuusikale (ooper, soololaul) ning programmilisele muusikale. Suureks eeskujuks neile
akadeemilisele suunale. "Võimsa rühma" liikmete arvates pidi tõeliselt venepärase muusika loomiseks hoiduma üldse akadeemilisest muusikaharidusest. Mitmed rühma liikmed olidki muusikaliselt iseõppijad. Aleksandr Borodin näiteks oli elukutselt keemik, kirjutades oma ainsat ooperit "Vürst Igor" aastakümneid teadustöö kõrvalt. Modest Mussorgski klaveripartiid on näiteks sageli kirjutatud äärmiselt ebapianistlikult. Rühma põhimõtete kohaselt oli tähtsam muusika sisu, mitte selle esitamise võimalused. Rühm põlastas nn "puhast muusikat" ning pööras erilist tähelepanu rahvamuusikale, vokaalmuusikale (ooper, soololaul) ning programmilisele muusikale. Nende põhimõtted: esikohal vokaalzanrid, käsitleti rahvale arusaadavaid teemasid, instrumentaalteosed olid enamasti programmilised, lähtuti rahvamuusikast, ütlesid, et ,,kunst on vahend inimestega suhtlemiseks." Suureks eeskujuks
Konservatooriumiga seotud Pjotr Tsaikovski loomingut liiga "läänepäraseks". "Võimsa rühma" liikmete arvates pidi tõeliselt venepärase muusika loomiseks hoiduma üldse akadeemilisest muusikaharidusest. Mitmed rühma liikmed olidki muusikaliselt iseõppijad ehk diletandid. Aleksandr Borodin näiteks oli elukutselt keemik, kirjutades oma ainsat ooperit "Vürst Igor" aastakümneid teadustöö kõrvalt. Modest Mussorgski klaveripartiid on näiteks sageli kirjutatud äärmiselt ebapianistlikult ning esitatavad ainult väga kõrge tasemega interpreetide poolt. Rühma põhimõtete kohaselt oli tähtsam muusika sisu, mitte selle esitamise võimalused. Seesugused nooruslikult radikaalsed põhimõtted siiski ei takistanud hiljem näiteks N. Rimski- Korsakovil saada Peterburi Konservatooriumi professoriks. Rühm põlastas nn "puhast muusikat" ning pööras erilist tähelepanu rahvamuusikale, vokaalmuusikale (ooper, soololaul) ning programmilisele muusikale