JAZZMUUSIKA AJALUGU
kasutatakse kahes erinevas tähenduses. Sõnavorm sving tähistab rütmielementi. New
Orleansis ja Ragtime'is on aktsent nn. rõhulistel löökidel (esimesel ja kolmandal nagu näiteks
marssides). Siit alates hakkab jazz muutuma rütmiliselt aina keerukamaks ja intensiivsemaks.
Sõnavorm swing tähistab kolmekümnendatel domineerivat jazzstiili. Selle termini
levikule aitas kaasa Briti Raadiokorporatsioon (BBC), kus leiti, et sõna jazz on raadios
kasutamiseks siiski liialt ebapeen ja diktoritele tehti korraldus asendada see sõnaga "swing".
Üks swingiajastu eritunnuseid oli suurte orkestrite- bigbändide väljakujunemine. Järjest
rohkem hakati avama uusi tantsusaale ja muid meelelahutusasutusi, kuhu oli vaja suuri,
tugeva kõlajõuga orkestreid. "Sving" on aga rütmi tunnetus, mis on eelduseks jazzi kõlamisel.
Iga "swingipala" svingib, kui ta kõlab, aga igasugune jazz, mis "svingib" ei ole veel "swing".