Kriminaalpoliitika kordamine
Probleem on aga
selles, et Eestis puuduvad niisuguseks praktikaks vajalikud traditsioonid ja metoodikad täielikult, sest sellele
valdkonnale pole siiani pühendatud minimaalsetki tähelepanu. Siin ootavad meid ees suured probleemid.
Näiteks on teaduskirjanduses välja toodud fakt, et enamikku seksuaalkurjategijaid ei saa erinevalt laialt
levinud arvamusest pidada vaimselt ebanormaalseteks. Üldkasutatavaks muutunud nimetus ,,pedofiil" justkui
viitaks selliste indiviidide psüühilisele ebanormaalsusele, kuid psühhiaatrilises mõttes kannatab seksuaalse
sättumuse häire all ainult osa kõigist laste vastu kuritegusid toimepannud seksuaalkurjategijatest.*61
Eesti kriminaalpoliitikas on peetud oluliseks vangide arvu vähendamise suunda, mis iseloomustab
demokraatlikke vähekontrollitud ühiskondi. Iseenesest on see oluline ja õigustatud eesmärk, mida ei saa aga
kuidagi saavutada vaid statistiliste manipulatsioonidega, samal ajal repressiivset karistuspraktikat säilitades
annaabi.ee 
