3.Kodusda 1918-1920/1922 -Enamlaste vimuga ei olnud rahul teised poliitilsed jud -Punased,valged -valged Inglismaa,Prantsusmaa,Saksamaa -hukkus 13milj. inimest 4.NSVL moodustamine -1922 aastal moodustati nukogude sotsialistlik vabariiklik liit 5.Maailma revulatsiooni hutamine -Kommunistlik Internatsionaal e.Komintern see organisatsioon pdis kommunistliku revulatsiooni hutada ka teistes riikides (Eesti,Saksamaa,Bulgaaria.Poola) -Ebannestus 1920-tel aastatel 6.Majandus 1)Sjakomunism(kodusja ajal) -kehtestati t kohustus -ettevted riigistati -toiduaineid ja tstuskaupu jagati normi jrgi -t eest maksti altuuras 2)NEP(al 1921) -kaotati toiduaine andmine riigile -talupoeg vi vilja jke turule ma -taastai kauplemis vabadus laiendati ettevte vabadust 7.Stalini vimule tulek -1922 a.Lenin haigestus ja kommunistlikupartei juhiks sai Stalin -Vimu vitlus Lev Trotski-ga -a.1927 suutis Stalin oma vimu kindlustada,Trotski saadeti riigist vlja
kodudest ra 9 mil. talupoega lejnud sunniti astuma kolhoosi. *NATSIONALISTLIK SAKSAMAA 1918 nov. algas Saksamaal revolutsioon. Keiser sunniti troonist loobuma. Saksamaa kuulutati vlja WEIMARI VABARIIGIKS. Saksamaad hirmutas kommunism. Komm. partei krvale tekkis uus partei (1919) SAKSA TLISPARTEI, 1920 nimetati see mber NATSIONAALSOTSIALISTLIK TLISPARTEI (NSTP). Mille eesotsa sai A.HITLER. Sakslased ei olnud rahul Versailles' ssteemiga. 1923 korraldasid hitlerlased riigiprde katse Mnchenis, mis ebannestus. 1933 sai Hitler kantsleriks. Weimari Vabariik hakkas tasapisi asendama kolmanda riigiga: 1. riik Saksa-Rooma keisririik 10.saj. 2. riik Saksa keisririik 1871 a. 3. riik Hitleri Suur Saksamaa (Vangistuses olles kirjutas Hitler "Mein Kamph" (Minu vitlus). Natsionaalsotsialistliku petuse aluseks oli rassiline puhtus. lemaks rassiks oli aaria rass, mille krgeimaks esindajaks olid sakslased. Hitlerist sai "suur juht ja petaja" (isikukultus). ra tuli hvitada juudid, slaavlased ja mustlased.)
Sda lppes eestlaste kaotusega. Lahingus langes Lembitu ja ka teised klavanemad. Hukkus ka sakslaste poolel vitlenud Kaupo. mera lahing toimus 1211. aastal. Sda toimus eestlaste ja sakslaste, liivlaste, latgalite vahel. Eestlased lksid le Koiva je ja jid vaenlasi varitsema. Kui oli hea vimalus, rndasid nad vaenlaseid. Sakslased ja liitlased said la ja eestlased vitsid. 3) 1221.a. ritasid saarlased koos rvalaste, harjulaste ja virulastega vallutada Tallinnat, mis ebannestus. 1222.a. maabus Taani vgi eesotsas Valdemar II-ga Saaremaal, kus hakati rajama kivilinnust. 1223.a. suvel piirasid sakslased Viljandi linnust. linnust. Eestlased olid sunnitud lpuks alistuma ja laskma end ristida. 15. augustil 1224.a. asuti Tartu linnust piirama kolmandat korda. Eestlastest kaitsjaid abistas Tartusse judnud vrst Vjatsko oma 200 mehega. 1227.a. jaanuaris letas sakslaste 20 000 meheline armee merej ja judis Muhu linnuse alla. Prast Muhu linnuse vallutamist ja pletamist
Materjali alumine kaitsekiht on tavaliselt huke PE-kile vi liivapuiste, mis kaitseb rullmaterjali kokku kleepumisest ning vimaldab katusematerjali kiiremat lahti rullimist paigaldamisel. Tavaliselt kasutavad tootjad logoga tähistatud kaitsekilet, mis paigaldamisel gaasipoletiga ära sulab ning sellega on tagatud kuumutatud bituumeni tugev nakkuvus aluskihiga. Lamekatust on halvustatud Eestis olid lamekatused väikemajade ehitamisel eriti moes 1960. aastail. Tollal ebannestus katuse katmine sageli kasutatud materjalide ning puuduliku teabe tttu: katused lasid läbi ning nudsid järjepidevat remonti. Lamekatusest sai soimusona ja tekkis arusaam, et lamekatused on väikemajadele vale lahendus ning meie kliimasse ei sobi. Praeguseks on olemas töökindlad ja usaldusväärsed materjalid igasuguse kaldega katuste tegemiseks. Äri-, büroo- ja tootmishoonetel on lamekatus tavapärane ning sobilik. Tehniliselt on vimalik ka väikemaja lamekatus teha vastupidavaks.
annaabi.ee 
