Diffüllobotrioos ehk laiusstõbi
enesetundehäireid. Laiusstõbi levib põhiliselt Skandinaaviamaades, Ida-Euroopas, Tsiilis ja
Argentiinas. Kõige sagedamini leidub teda kohas, lõhes, haugis, forellis, siias ja lutsus.
Peensooles kinnitub täiskasvanud uss iminappadega sooleseina külge ning muneb päevas ligi
miljon muna, mis väljuvad organismist pärasoole kaudu. Seega on inimene pidevalt
nakkusohtlik.
Enamasti kulgeb haigus kaebusteta, kuid võib esineda iiveldust, oksendamist, kõhulahtisust,
kaalulangust, ebamugavstunnet kõhus, nõrkust ja/või jõuetust. Võib põhjustada ka
soolesulgust, kuid seda tuleb ette harva. Sel juhul vajab haige operatsiooni.
Laiuss tarbib palju B12 vitamiini, seetõttu võib inimesel tekkida selle vitamiini puudus.
Diffüllobotrioosi diagnoosimiseks tehakse väljaheite analüüus, kust otsitakse laiussi mune.
Raviks kasutatakse tablette, mis võetakse sisse ühekordse annusena. Tavaliselt sellest piisab,
kuid B12 puudusel tehakse ka asendusravi vitamiinidega.
Prognoos on hea