Närvisüsteem
pole enam võimeline oma igapäevaste toimetusteha hakkama saama, on tegu kliinilise probleemiga mida
kutsutakse ärevussündroomiks.
Ärevussündroomi kirjeldab pidev füsioloogilise erutusseisundi kogemine, hirmu tajumine, pidev ohu ootamine,
kontakti vältimine ning vahest ka spetsiifilisemate hirmude ja foobiate tekkimine.
Peamised ärevussündroomi avaldumise viisid on järgmised:
Paanika sündroom ( tihti esinev ja korduv pinge tunde tekkimine koos füüsilise ebameeldivustundega. Tihti
seotud agorafoobiaga, mil inimene kardab avatud ruumi, kuna pole võimeline sealt kiiresti ja takistusteta
ohutusse kohta põgenema)
Liht ehk spetsiifiline foobia (ebamõistuspärane esemete ja olukordade kartus)
Sotsiaalfoobia ( hirm saada kaasinimeste poolt kritiseeritud ning sattuda häbiväärsetesse situatsioonidesse)
Üldine ärevussündroom ( mitmed ebareaalsed mured eri eluvaldkondades)
annaabi.ee 
