RALPH WALDO EMERSON
südametunnistusest, kui kõneks oli tormakas püüd läheneda neile, keda me imetlema, soovituskirjade abil: "Hr ***
tahtis tutvuda hr Longfellow'ga ja avaldas soovi, et hr Emerson teda tutvustaks. Ettevaatlik filosoof vastas, et teeb
seda, kui tema noor sõber võib tõele au andes kinnitada, et on poeedi geeniusega niisuguses vahekorras, et
tutvustamine kohane oleks. Noormees otsustas, et seda ta ei või. Minu meelest on hr Emersoni usk, et noormehe
sügav peenetundelisus teda võimalikku ebameeldivusse sattumise eest kaitseb, võluv."
tegema ja mina vastu võtma. See ei labasta kedagi. Nendes soojades kirjaridades usaldab süda
ennast nii, nagu ta end keelele ei usalda, ja valab välja prohvetikuulutuse jumalikumast
eksistentsist, kui kõik kangelaslikkuse annaalid seni on lasknud täide minna.
Austa selle vendluse pühi seadusi piisavalt, et mitte kahjustada tema täiuslikku õit oma
kärsitus ootuses, et see avaneks. Enne kui saame olla kellegi teise omad, peame olema enda
omad