Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
See tähendas linnaelanike arvu kasvu eelkõige tööliste arvelt,
kes kõik peavarju vajasid ja lihtsate, odavate üürielamute võidukäik võis alata.
Kalamaja praegune hoonestus pakub läbilõike piirkonna viimaste sajandite ajaloost.
Tänavad, mis paistavad silma pikema ajalooga, pakuvad täna üsna ebaühtlast pilti, kus
eakate hütikeste kõrval kõrguvad tsaariaegne punastest tellistest kasarmu, üksildane
soliidne kivihoone eelmise vabariigi perioodist ja nõukogudeaegse täiendusena
ebamastaapsed tüüpelamud. Märksa ühtlasema arhitektuuripildiga paistavad silma 20.
sajandi alguses hoonestatud lihtsate kööktubadega kahekorruseliste üürielamute (nn
Lenderi majad) piirkonnad. Kõige terviklikum ansambel kujunes endisele Lausmanni
heinamaale (praegu Salme kultuurikeskuse ümbrus), kuhu 1930. aastatel kerkisid juba
märksa paremat elamiskvaliteeti pakkuvad kivitrepikojaga üürielamud. Vastavalt A. Soansi
ja E