tekke põhjuseks ületootmist. 1920.aastate lõpuks tekkis suur lõhe tarbekaupade hulgitootmise ning elanikkonna ostuvõime vahel. Inimesed ei jaksanud toodetud kaupu piisavalt osta. Ei aidanud siin reklaam ega kaupade järelmaksuga müümine. Lõpuks olid laod müümata kaupa täis. Raha nende tootmiseks oli juba kulutatud, kuid tagasi see raha tootjale ei tulnud. Edasiseks tootmiseks vahendeid enam ei jätkunud. Ebamajanduslik käitumine Teiseks suureks põhjuseks peavad teadlased ebamajanduslikku käitumist. Inimesed võtsid liiga kergekäeliselt laene. Ühed kasutasid laenatud raha tarbekaupade omandamiseks, teised aga väärtpaberite ostmiseks ja kasumiga edasimüümiseks. Väärtpaberite hinnad tõusid palju kõrgemale nende tegelikest väärtustest. See aga viis majanduse tasakaalust välja. Kuid ühel hetkel hinnad järsku langema hakkasid, kaotasid väärtpaberite omanikud suure hulga raha. Laenusid tagasi maksta nad enam ei suutnud ning järgnes pankrotilaine. Veel põhjuseid
poolt garanteeritakse trafo suutlikkus tõrgeteta talitleda nimipingel, nimisagedusel ja jahutuskeskkonna nimitemperatuuril ettenähtud talitlusea (eluea) jooksul. Tegelikus käidus trafo talitleb siiski väga harva püsikoormusel ja tekib küsimus, millise nimivõimsusega trafot valida mingi etteantud koormusgraafiku puhul. Kui valida Smax=SN (vt. jn 3.4), siis trafo temperatuur ei saavuta kunagi nimiväärtust ning see tähendab trafo materjalide ebamajanduslikku kasutamist. Majanduslikust seisukohast on seega parem valida SN Smax. Milliseks kujuneb otstarbekas SN ja Smax suhe, sõltub trafo koormusvõimest. TTÜ elektroenergeetika instituut Kõrgepingetehnika õppetool Loengukursus AEK 3025 18 Rein Oidram _____________________________________________________________________ Trafo koormusvõimeks nimetatakse
annaabi.ee 
