Kas religioon avardab mõtteid või tapab neid
erinev on ainult see, kuidas ja mis suunas nad seda teevad.
Seega, mina arvan, et näiteks teadlase jaoks oleks hea, kui ta ei oleks religioosne. Ei ühel, teisel,
ega ka kolmandal viisil. Sest teaduses peab olema võimalik mõelda nii, nagu keegi varem veel
mõelnud ei ole, vastasel korral ei sünniks ühtegi teaduslikku avastust. Ainult, et kuidas seda
saavutada?
Teatavasti on teadlane kõigest oma ebamaisusest hoolimata ikkagi inimene, ja seega, nagu me
juba eespool vaatlesime, religioosne olend. Parimal juhul võib tal endal olla illusioon, et tema
mõtlemine on vaba igasugustest religioossetest mõjutustest. Või siis ikkagi halvimal juhul.
Olen kuulnud öeldavat, et religiooni puhul võib mõtlemine esineda madalamas, mittemõistelises,
mittefilosoofilises vormis. Aga kes ütleb, et mittefilosoofiline mõtlemine on madalam?
annaabi.ee 
