Vanemad aga arvavad, et kuna laps ei kannata otsese vägivalla all, siis see ka ei puutu temasse. Lapsed on alati teadlikud perevägivallast. Nad ärkavad öösiti tülide peale, kuigi vanemate meelest nad magavad." (Lapsed Perevägivalla...) Kui vaadata laste rühma, siis vahest võib märgata seal kedagi, kes hoiab teistest eemale. Ta ilmselt ei avalda oma arvamusi, pigem vaikib, või kui räägib siis kogeleb või ilmneb tema käitumises muul moel ebalevat närvilisust. Tihti me ei pruugi teadagi, mis on selle põhjus. Küsimusele, kas kõik on korras, ta vastab alati jaatavalt. Ta on kui suletud karpi, mida ei saa avada, aga ometi võib tajuda, et temaga ei ole kõik korras, mitte kunagi ta ei kutsu endale kedagi koju külla. Teised eakaaslased ei oska temaga sõprussuhteid luua ega arendada, tema kodust möödumisel võib tihti välja kostuvaid karjumist, kisa, kära, mis on õudust tekitav!
Kui kapten kuulis, et ,,Titanic" põrkas vastu jäämäge ja uppus, käskis ta auru juurde panna ja sündmuskohale minna, kuid oli juba liiga hilja. New York kihas, keegi ei teadnud, mis oli täpselt juhtunud. Teatati, et kell 10.25 saatis ,,Titanic" välja signaali CQD. Pisut hiljem teatati, et ,,Titanic" evakueerib naisi ja lapsi. Seejärel saabus vaikus, ajalehed olid kahevahel, nad ei teadnud, mida uskuda. ,,New York Herald" kirjutas ebalevat: ,,Uus liinilaev ,,Titanic" põrkas kokku jäämäega ja palub abi. Laevad tõttavad talle appi." Üksnes ,,New York Times" näitas välja otsustusjulgust. Vaikus pärast esimesi teateid veenis, et laevaga on tõesti lood halvad. Lehe hommikune väljaanne teatas, et ,,Titanic" on uppumas, õhtune aga, et laev on uppunud. Kell 8 hommikul hakkasid lehemehed ründama White Stari büroohoonet. ,,,,Titanic" on uppumatu," kinnitas ajakirjanikele kompanii asepresident Philip Franklin. ,,Isegi, kui ta
annaabi.ee 
