Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
Ka ei soositud linnas eestlaste kinnisvara omandamist, sest teatavasti
moodustus valijaskond just omanikest. See tähendas, et 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi
alguses kasvas siinne hoonestus plahvatusliku kiirusega, omanikeks peamiselt eestlased.
Kuigi vähesel määral oli piirkonda elamuid varemgi kerkinud. Kuna alad jäid linna piiridest
välja, ei kehtinud siin linna ehituseeskirjad. Paraku tähendas see sageli ka mööndusi
ehituskvaliteedis ja tõi kaasa odavatest ja ebakvaliteetsetest ehitusmaterjalidest rajatud
vaesemale rahvale mõeldud üürielamuid. Just see asjaolu andis jõukamatele
linnakodanikele ülbuse kutsuda Karlova elurajooni Pilpakülaks. Otsekui vastulöögiks
pandi asumi tänavatele eriliselt helged ja tulevikku suunatud nimed (Õnne, Lootuse,
Vabaduse, Päeva jne). Lihtsate väikekorteritega elamute kõrval on ka õige esinduslikke ja
ruumikate korteritega hooneid. Eraldi tähelepanu väärib Karlova puitelamute dekoori
programm