Johan Huizinga "Keskaja sügis"
(lk 25)
Nii sai lõppevast keskaajast kohtuliku piinamise ja julmuse uimastav õitseaeg. ......... Tunti
hinges tulevat rahuldust valitseja enda poolt toime pandud tabavate õiglusnäidete üle. ( lk 27)
Ent kohtuliku julmuse osas ei torka meile hiliskeskajal silma mitte haiglaslik perverssus, vaid
loomalik nürinenud lõbu, mida rahvas selles leiab. Monsi rahvas ostab kellegi röövlipealiku
liiga kõrge hinnaga ainult tema neljakskäristamise lõbu pärast. (lk 28)
Miliste ebakristlike äärmusteni viis just usu ja kättemaksuhimu segunemine, seda näitab
Inglismaal ja Prantsusmaal valitsenud komme jätta surmamõistetu ilma mitte ainult
viatikumist (surijale antav pühitsetud armuleib), vaid ka pihist. Nende hingi ei tahetud päästa,
nende surmahirmu taheti suurendada põrgupiinades kindelolemisega. (lk28)
Keskajal on puudu kõik need tunded, mis on teinud meie õiglusteadvuse kartlikuks ja
annaabi.ee 
