Erakvähid peituvad oma pehme tagakehaga tühjadesse teokarpidesse. Kümnejalaliste seltsi kuuluvad vähkide suurimad esindajad: homaari ehk merivähi (Homarus) keha pikkus võib ulatuda 80 cm-ni ja Jaapani rannikuvetes elutseva hiidkrabi (Macrocheira) jalgade siruulatus võib olla kuni 3 meetrit. Suurte mõõtmete ja maitsva liha tõttu püüavad inimesed mitmeid kümnejalalisi hiigelkogustes toiduks. Süüakse krevette, krabisid, homaare, languste, Kamtsatka ebakrabi jt. Arvatakse, et vähkide söömise komme pärineb munkadelt, kellele need olnud paastutoiduks. Kümnejalalised kestuvad oma elu jooksul perioodiliselt - ajavad aegajalt maha keha katva kooriku ja kasvatavad uue. Koorik on jäik ja venimatu ega võimalda kehamõõtmete suurenemist, seepärast saavad vähid kasvada ainult sel lühikesel ajal, kui vana koorik on seljast heidetud ja uus veel kõvastumata. Enne vana kooriku mahaajamist koguneb osa selle
krevett on punast värvi ja kasvab kuni 12 cm pikkuseks. Krevette kasvatatakse 13 Vahemeremaades ning troopilistes vetes. Suurused varieeruvad 6...20 cm. hinnatakse kaalu alusel, mille järgi jaotatakse nad 6 mõõtu. Väikestest krevettidest valmistatakse põhiliselt pastat. K r a b i l i s i on kokku üle 4000 liigi. Tuntumad on jaapani hiidkrabi, sinikrabi, rannakrabi ja sametkrabi. Parimaks loetakse kamtsatka krabi (tegelikult ebakrabi). Viimase jalgade siruulatus on kuni 1,5 m ja kaal 7 kg. Krabide söödav liha asub neljas paaris jalgades. Toores liha on sültjas ja halli värvusega. Pärast keetmist muutub valgeks ja omandab kiulise konsistentsi. Krabisid kasutatakse peamiselt konservide valmistamiseks. M e r i v ä h i d ehk homaarid on sarnased jõevähile, kuid on tunduvalt suuremad, mass 4...15 kg. Söödav liha asub sõrgades ja sabas. Püütakse Ameerika rannikuvetest.
annaabi.ee 
