Keeleroll ühiskonnas
diskussioonidest siiski normid, mis kätketud korraliku seadusandliku keelde ning mis on
täitmiseks meile kõigile.
Inimeste seas on laialdaselt levinud arvamus, et kirjakeel on rohkem mõttestatum.
Kirjakeeles me mõtleme enne kui midagi kirjutame, eriti aga siis kui mõte sõltub sellest,
mida räägid. Arvatakse, et kõnekeeles toimub üldiselt ökitamine-mökitamine,
ropendamine ning on rohkesti tunda ka grammatilist laiskust. Tahan tõestada, et kõnekeel
polegi see kõige ebakorrektsem väljendusviis, ka kirjakeeles võib enda mõtteid vägagi
labaselt väljendada. Miks kohe arvatakse, et ainult kõnekeeles võidakse teisi pikalt saata
kui see on ka võimalik kirjakeeles. Toon näiteid raamatutest, kus öeldaks, et sinu
siinviibine on liiast. Näiteks A.Dumas ,,Krahv Monte-Cristos" öeldakse ,,Te pole siin majas
teretulnud, palume Teil lahkuda", kuid raamatus ,,Musta pori näkku", mille kirjanik on
annaabi.ee 
