Arhitektuuriajaloo arvestus
ja selle üleüldisesse levikusse andsid panuse ka isevalitsejad.
Barokiajastul kujunes peamiseks kunstiliigiks arhitektuur , mis arenes tihedas seoses maalikunsti,
skulptuuri, tarbekunsti ja pargiarhitektuuriga. Baroki ajastu jaguneb kolmeks ajajärguks. Ka Eestis
levis aastatel 1630- 1775. aastatel.
Barokkarhitektuur anna uusi ehitustüüpe sakraalehituses valitseb kuppelkirik, milles pööratakse
tähelepanu ka atraktiivsele siseruumile. Kogu barokkstiili võib iseloomustada kui ka ebakorraline ja
ebatavaline ja selle eesmärgiks on ehmata, üllatada, rabada. Stiili võib nimetada kui ka stiili, kus
"kõik lainetab". Parimateks näideteks on Kadrioru loss ja Versailles Prantsusmaal, Pariisi lähistel.
Barokk ja Rokokoo stiilis on kõik segamini aetud. Eriline tähelepanu on lagedel: laemaalid justkui
tõmbavad nagu sind üles kaasa. Samuti katsetatakse silmapettega, kus objektid tunduvad
suuremad, kui nad tegelikult on. Scala Regia on üheks näiteks
annaabi.ee 
