Üldine Teatriajalugu II
Filmitegijad vaatasid
teatrile kui madalamale kunstile; film populaarsem, haarab masse. I MS lõpuks oli tehnika nii
kaugel, et film levis järjest laiemalt. 20ndatest 60ndateni mõjutas film juba teatrit. Filmikunst
populariseeris teatri avangardseid voole. Sooviti luua tinglikumat teatrit ja eemalduda
reaalsuskonventsioonidest: filmis hüpati erinevate tegevuspaikade vahel ja montaaziga loodi
tegevuspaikade illusionismi. Ka publik hakkas ootama ebakonventsionaalset kujutust laval.
20ndatel kasutati laialdaselt uudset tehnikat: valgustus, elektri vaba levik ja võimalused. Filmi
mõjul hakkasid näitlekirjanikud kirjutama lühemate stseenide ja vähema dialoogiga näidendeid.
Metropolides said loomeinimesed tegeleda paralleelselt teatri ja filmiga (Berliin, Pariis, Moskva).
Eriti 20ndatel ekspressionistid Saksamaal, konstruktivistid Venemaal ja sürrealistid Prantsusmaal
pöördusid otseselt filmi poole. Eriti ekspressionistid korraga filmis ja teatris