1-3. Peatükk · On kooliaasta lõpp ja Martin Justus Tallinna eragümnaasiumi ajaloo ning filosoofia õpetaja peab kõnet Sokratesest ja tema vajalikkusest mitte ainult koolitunnis vaid ka edaspidises elus. Martin rõhub sõnade ausus, valelikkus jne. sügavalt lahtimõtestatud tähendusele ning manitseb abiturientidel neid sõnu lahti mõtestada. · Martin Justus on analüüsiva mõtlemisega mees, keda vanemad kaaskolleegid peavad ebakollegiaalseks, elupõletajaks ja vabamütlejaks, sest pärast okupatsiooni Eestisse naastes, Vabadussõjas võideldes, ei lõpeta ta koheselt Tartu Ülikooli, vaid töötab isegi baaris ja õpib klaverimängu, mehe abielu ei ole samuti eriti õnnelik ning Justus kaitses koolipeol nö. Orgia korraldamises süüdistatavat õpilast, rõhudes tolle psühholoogilistele probleemidele nii päästis Martin õpilase koolist välja viskamisest.
Siis on veel ka üks noor Eesti keele õpetaja nimega Meeta Räägu (kõhna, kolmekümmneaastane)kes on siis Martin Jutuste poolt põlgatud kuna too on liiga külgekippuv aga ikkagi on tema kõrvad õpetajate ühiskonnas kus tema ei viibi. Meeta Räägu räägib talle, et tal on tugev oppositsioon kooli inpsektori kohale kuna on ta mitmete õpilaste probleemide diskusioonidel võtnud reformiliku koha ja kaitsnud neid, samuti peetakse teda ebakollegiaalseks, endiseks elupõletajaks ja vabamõtlejaks. Näiteks oli ta kaitsnud noort eesti keele õpetajat Edmar Siimi kui vanemad kolleegid väitsid, et ta oma klassides laseb lugeda liiga naturalistlikke katkendeid ja ka oma õpilast kes psüholoogilistel põhjustel oli korda saatnud pisivarguse. Siiski osutub talle kooli inspektori koht kui direktor talle ta vanas klassis seda tõotab kui too teeb ametlikku palvekirja haridusministeeriumile. Siis kohtame ka õpilast kes on muidu ennast
annaabi.ee 
