Teatriteaduse alused (kordamisküsimused)
kinnipidamist, mis annab vaatajale moraalse pideme, sisendades kindlustunnet ja eneseusku.
- Karakterkoomika keskmes 1 tegelane. Koomiline tegelane on tavaliselt üldistatud tüüpi: teeskleja,
hoopleja, narr.
- Situatsioonikoomika keeruline koomika loomisviis, kus luuakse naljakad olukorrad, nt commedia dell'
arte. Nende mängimine on näitleja jaoks treeningu eest.
- Sõnakoomika koomiline efekt luuakse veidrate väljenduste, ebakohasuse, murdekeele, metafooride
kaudu.
Komöödia alazanrid:
· farss olustikulised, põhiliselt situatsioonikoomikal rajatud tekstid. Juured keskajast, kui piibliteemaliste
suurte näidendite keskel olid farsilaadsed etendused. Algselt tähendas vaimuliku draama koomilist vahepala.
· jant jäme situatsioonikoomikal põhinev näidend. Eesti teater on arenenud külajandist.
· vodevill peenem, peenutsev kõrgklassikoomika. Kerge komöödia kupleede, tantsunumbrite, keerulise