Kuidas mõjutas Rootsi aeg eesti kultuuri
oma lähiümbrusega, millest hiljem kujuneski tugev luterlik keskus. Mis puutub lihtrahva
usuellu, siis leidsid Rootsi võim ja kirikurongkonnad eest üsnagi käestlastud rahva. Enamik
neist ei teadnud kümnest käsust, issameiest ega armulaual käimisest mitte midagi. Talupojad
sooritasid ikka oma vanades pühapaikades rituaale, milledes segunesid loodususundi ja
katoliikluse jooned ohverdasid raha, vaha, lõnga jne. Viru-Nigula Maarja kabeli varemete
juures 2. juulil peetud ,,ebajumalateenistuste" tõkestamiseks oli kohale kutsutud isegi
sõjavägi. Teateid analoogilistest rahvakogunemistest reeglina vastava kiriku või kabeli
nimipühaku päeval oli rohkesti. Tänapäeval nimetatakse neid päevi rahvakalendri
tähtpäevadeks.
17. saj. hakkas loodususund siiski taanduma ja talupojad hakkasid kirikus käima.
Üleminek ei olnud järsk, vanad uskumused vahetusid uutega sujuvalt, ent kindlalt.
Vastuolulisel kombel oli 17.sajand Eestis ühtlasi nn
annaabi.ee 
