Jõulude usuline taust
Uued kristlased võtsid nüüd osa varem põlatud pidustustest ja rituaalidest. Kristlased ei
olnud enam kannatav vähemus, kelle usk piirdus hingeeluga. Kristlus sai rahva ja riigi
usuks, mis sobitas end uuenenud olukorras ka riigi tavade ja pidustustega. Varem
ebajumalate kultusega seotud rooma kalendri pidupäevadel osalesid uued kristlased kui
riigi lojaalsed kodanikud. Paganlikud harjumused, mis osaliselt või näiliselt olid kaotanud
oma ebajumalateenistusliku tähenduse, sõnastati ümber kristlikeks tavadeks. Kommetele,
millest uued kristlased loobuda ei tahtnud, otsiti kristlik sisu.
Paganlikus traditsioonis oli jõulupuu igavese elu sümbol, mille juured ja oksad
arvati hoidvat koos universumit. Vanal ajal oli see püha puu jumalate ees, mida selleks ka
ehiti. Kristluse-eelsel ajal olid puud elu sümboliks ja jumaluste elukohaks. On arvatud, et
kristliku jõulupuu tava on välja arenenud paradiisipuust, sest jõulupuu kaunistamine
annaabi.ee 
