Eesti rahvamuusika
Laulud on siirdevormilised või lõppriimilised.
Vanemad teated eesti rahvamängudest on pärit 17. sajandi lõpust. Tolleaegsetes kirjutistes kõneldakse Lääne-Eesti mängutubadest, mida
peeti laupäevaõhtuti taludes ja kõrtsides. Noored poisid ja tüdrukud tulnud kokku, söönud, joonud, mänginud ja tantsinud torupilli saatel.
Ettekäändel, et seejuures toimuvat ebamoraalseid "ulakusi" ja ebajumalateenimist (õlgedest Metsiku tegemist), keelas Rootsi riigi- ja
kirikuvõim mängutubade pidamise ning osavõtjaid karistati. Et mängutubades mängiti laulumänge, näitab 1680. aasta Ralli Hansu nõidusloo
juurdlusprotokoll, milles on esimene kirjapanek "Nõelamängust".
Nedko Nedko Negelcken Nõtku, nõtku, nõelakene,
Nedko Negle Neiziken nõtku nõela, neitsikene!
Erra Nehlene Kaddi Ära kadi (~kadus) nõelakene.