Algloomad e. protistid
Enamik vabalt elavaid
algloomi on kas kiskjaliste eluviisidega või kommensaalid. Kiskjalised toituvad
bakteritest, vetikatest, mikroseentest jne, kommensaalid toituvad teiste poolt loodud
orgaanilisest ainest.
Algloomade ehitus ja elutegevus
Keha üherakuline ning suurus 1-300 mikromeetrit (0,3mm). Alglooma rakumembraan
on loomarakule tüüpilise ehitusega ja võib olla ketud elaste katte pelliikuliga.
Algloomad liiguvad ebajalgade, viburite või ripsmete abil. Ebajalgadeks ehk
kulenditeks nim. mitmesuguse kujuga ajutisi väljasopistavaid tsütoplasma osi. Viburid
(pikad niiditaolised struktuurid) ja ripsmed (lühikesed niidid) on sarnase ehitusega.
Eristatakse kolme tüüpi toitumis- ja eritusorganelle: Seedevakuool e. Toitekublik,
sisaldab seedeensüüme, Sekretoorsed vakuoolid võivad sisaldada valke
lammutavaid ensüüme, Eksretoorsetes vakuoolides eritised ja jääkained.
Kaitseorganellid esinevad vaid ripsloomadel, nendeks on paisatid, mis kujutavad
annaabi.ee 
