Vee Zooloogia
Paljud on kohastunud ka
soojavereliste loomade verd imema.
Näited: parmlased (Tabanidae), ogakärblased (Stratiomyiidae), sookärblased
(Ephydridae).
64. Surusääsklased (Chironomidae) ja pistesääsklased (Culicidae): ehituse ja
eluviisi võrdlus, näiteid Eesti vetest
Surusääsklased: Vastsed on paari millimeetri kuni paari sentimeetri pikkused,
silinderja pehme kehaga ja kõva peakapsliga, tõeliste jalgadeta, kuid paari
ebajalgadega nii kere ees- kui tagaotsas. Tegutsevad enamasti põhjasettes või
endatehtud mudatorukestes taimedel; vabasse vette sattunult liiguvad iseloomulikult
küljelt küljele viseldes. Võivad olla mitut värvi; paljud on hemoglobiinist punased.
Mitmesuguseid toitumisviise. Nukk on liikumisvõimeline, ujub kestumiseks
veepinnale. Valmikud ei toitu, ainult parvlevad vee või kalda kohal, misjärel emased
munevad vette ja surevad.
Näide: harilik surusääsk (Chironomus plumosus).
annaabi.ee 
