Kliiniline psühholoogia - Vaimuhaiged
1.KLIINILISE PSÜHHOLOOGIA AJALOOST.
Vanas Indias 2000 a e.m.a hakati haigusi seostama kehamahlade koostisega. ( Inimeses
on 5 kehamahla, mis vastavad 5 põhielemendile välismaailmas- maa, vesi, tuli, õhk ja
eeter.) Nähti emotsioonide tähtsust haiguste tekkes.
Vana-Kreekas arvati, et inimesel on 4 kehamahla-veri, must sapp, kollane sapp ja
lima(Hippokrates 460-3770a e.m.a)Selles ka erinevused iseloomudes. Haigused tulevad
kehamahlade ebaharmooniast. Oli esimene arst, kes väitis, et psüühikahäired tulenevad
ajutegevuse häiretest. Platon tõi psüühikahäirete tekkes esile intensiivsemaid psüühilisi
elamusi (427-347 a e.m.a)
Vanas-Roomas arvas Galenos(131-200 m.a.j), et kehalised haigused võivad mõjutada
psüühilisi haigusi.
Araabias toetuti Hippokratese õpetusele. Rhazes(865-923 m.a.j) organiseeris spetsiaalse
osakonna psüühiliste haigete jaoks. Pärimuse järgi oli esimene, kes võttis kasutusele
psühhoteraapia mõiste