Keskaegne kaubandus ning müntide vermimine
Mida väiksem oli
valmistatav rahaühik, seda rohkem kulus selle tegemiseks tööd ja seda kallim oli raha
omahind. Peale selle tahtsid ju müntmeister, raad ja maaisand saada ka teatavat tulu iga
mündi pealt. Kõik see kokku tähendas, et rahapajast ei läinud hõbedat müntidena iialgi nii
palju välja, kui seda toorainena sisse tuli. Oma kaotuse kompenseerimiseks oli tarnija
sunnitud hõbeda hinda tõstma, see omakorda muutis müntla töö ebaeffektiivseks. Järelikult
tuli tõsta valmistatavate müntide hulka, vähendada nende kaalu või hõbedasisaldust.
Euroopas valitsenud hõbedapuudus soodustas müntides laialdast vase kasutust, mis tekitas
majanduses krahhi. Talupojad mattusid võlgadesse ning olid niivõrd paanikas, et hakkasid
kokku ostma mitmeid relvi ning valmistusid ülestõusuks. Kaose tagajärjel viidi Eestis ja
Lätis läbi rahareform, mis muutis senise keerulise süsteemi lihtsamaks ning hoomatavaks.
Vana mündisüsteem:
annaabi.ee 
