Iga bait (sisaldab 8 järjestatud informatsiooni põhiühikut ehk bitti) on talletatud tavaliselt 60-80 terakesest koosnevasse magnetiseeritud ,,rakku". Kui magnetväli on suunatud ühte suunda salvestatakse 1 ning vastupidisel olukorral 0. Uuematel kõvaketastel on andmete salvestamistihedus kuni 500 gigabitti ruuttolli (6,25 ruutsentimeetri) kohta, vahendab Novaator. Singapuri materjaliuuringute instituudi teadlane Joel Yang tuli aga mõttele loobuda ebaefektiivsetest korrapäratult paiknevatest rakkudest ning luua selle asemel natukene suuremad kümne nanomeetrise läbimõõduga terad, millest igaüks mahutaks ühe biti ning mis paikneksid kindla mustri järgi. Saladus peitub aga naatriumkloriidis ehk keedusoolas. Teravalt selged nanostruktuurid tekitatakse ketastele elektronkiir-litograafiana tuntud tehnoloogia abil. Yang avastas, et kui selle juures kasutatavale ilmutile lisada naatriumkloriidi, on võimalik isegi ilma ülikallite seadmeteta luua palju
on talle vastuvõetav, milline mitte. Ühiskondlikul tasandil kujutavad normid endast "märgisüsteemi", mille omandamine tagab antud ühiskonna mõttes oodatava käitumise. Kui informatsioon oodatavast käitumisest mingil põhjusel ei jõua adressaatideni, on tegemist n-ö kommunikatsioonihäirega sotsiaalses ruumis, mis väljendub normide eiramises ning mille puhul kõneldakse "ebaefektiivsetest normidest". Tegemist on lootusetu nõiaringiga, millest väljumisele aitaks kaasa vaid riigi ja ühiskonna teineteisele lähendamine ning koostöö vastavate institutsioonide vahel. Õiguse ülesanded Nüüdisaegses, üha enam moderniseeruvas ja transnatsionaliseeruvas maailmas on levinud arvamus, et õigusel ei ole piire, ta peab laienema kõigile aladele ja tasanditele. See tähendaks, et kõik sotsiaalsed suhted tuleks õiguslikult reguleerida. Ometi
annaabi.ee 
