A.dumas Kolm musketäri terve raamat
«Kas ma näen selle järele välja?» küsis parun, tõusis ja astus sammu tagasi.
«Või õigemini, te solvate mind,» jätkas mileedi tõmblevate kätega tugitooli
käetugesid muljudes ja ennast istmelt kergitades.
«Teid solvata?» lausus lord Winter põlastavalt. «Kas te tõesti usute, et seda on
võimalik teha, mileedi?»
«Tõepoolest, mu härra, te olete kas purjus või hulluks läinud,» ütles mileedi.
«Lahkuge ja saatke siia mõni toatüdruk.»
«Naised on üsna ebadiskreetsed, mu õde! Kas ei võiks mina asendada teile teenijat?
Sel kombel jääksid kõik meie saladused perekonda.»
«Häbematu!» hüüdis mileedi ja sööstis nagu vedrust visatult paruni poole, kes teda
ootas, käed risti, kuid hoides siiski ühte kätt mõõga pidemel.
«Ha-haa!» ütles parun. «Ma tean, et teil on kombeks inimesi mõrvata. Kuid ma
hoiatan teid, mina kaitsen ennast, isegi teie vastu.»
«Oh. teil on viigus,» lausus mileedi
annaabi.ee 
