Jean-Paul Sartre vaated tänapäeva maailmas
ei osale otseselt sõjas. Nemad on nukumeistrid, kes tõmbavad turvaliste eesriiete tagant nööre.
Sellised juhtumid on levinud üle kogu maailma. Ma ei arva, et on olemas mandrit, mis pole
kannatanud taoliste ülekohtu käes. Kuid mida ometi teha? Kas rahvusvahelised
organisatsioonid peaksid kasutama jõudu? Ma arvan, et igal rahval jõuab kätte aeg, kus
seistakse vastu repressioonidele. Viimased aastad on näidanud, et isegi ,,araabia erandi" ning
ebademokraatlikuse all kannatavad maad, on tõusnud üles ning levitanud sõna vabadusest
ning õigustest, mis peaksid olema meile garanteeritud. Seetõttu arvan, et pole olemas
rahvamassi, kes varem või hiljem ei tegutseks. Otseloomulikult on mõju ka rahvusvahelistel
organisatsioonidel selle propageerimisel, kuid inimestesse on justkui kodeeritud, et enda
põhiõiguste ees tohib ning peabki võitlema.
Ma arvan, et Jean-Paul Sartre ütluste seas on nii väiteid, mida mina heaks kiidaksin ning ka
annaabi.ee 
