Riigiõiguse konspekt
Jugoslaavia parlament oli kuuekojaline.
Kahekojalise parlamendi eeliseks loetakse seda, et ta väldib ühekojalise emotsionaalseid ja kiireid
otsustusi, sest üldjuhul jõustuvad need otsused alles siis, kui teine koda need (muutmata kujul) heaks
kiidab. Tänapäeval on parlamendi kodade arv riikides ajalooliselt välja kujunenud ja see enam
diskussiooni objektiks pole. Erandiks on Briti ülemkoda, mille vajalikkuse üle diskuteeritakse sellepärast,
et see on moodustatud ebademokraatlikul kujul.
Kui on tegu kahekojalise parlamendiga, siis nimetatakse esimest koda küllalt sageli rahvuskoguks või
rahvusassambleeks, näiteks Prantsusmaa ja mitmed Aafrika riigid. Austrias on alamkoja nimetuseks
Rahvusnõukogu, Itaalias deputaatide koda, Ühendriikides ja Belgias Esindajatekoda. Teist koda
nimetatakse äärmiselt sageli Senatiks (Saksamaal Bundestag).
Kui on tegemist ühekojalise parlamendiga või kahekojalise parlamendi esimese kojaga, siis see
annaabi.ee 
