Laste- ja noortekirjandus
Juttude laadi ja sisu tutvustavad pealkirjad – „Vaene Hans“, „Virk Mart“, „Kuri Samuel“,
„Sina ei pea mitte varastama“, „Karda Jumalat“ jne. Kirjanik sisendab, et töö ja visa
kopikakogumine viib rikkusele ning ühtlasi inimlikule õnnele. Vaid ühes jutus on kujutatud
santi, kes sureb kogutud päratu rikkuse juures nälga. Kirjanik mõistab hukka laiskust,
lohakust, kurjust, ahnust, ebaasusust. Moraali võtab Pärn oma juttude lõpus veel otsesõnu
kokku. Tema lastejuttude aine pärineb enamasti eesti külaelu konkreetsest tegelikkusest ning
neis peegelduvad ajastule omased rahvuslikud ideaalid. „Lühikesed jutud armsa lastele“
(1873)
Juhan Kunder. „Kalevipoeg“ (1855). Mõistis, kui vajalik oli niisugune raamat noorele
lugejale, kellel pole veel püsivust eepose enese läbilugemiseks. Jutustamislaad on elav ja
rahvalik ning see sobib eriti hästi lastele