Naljandid ja anekdoodid
Siin tuleb juhtumisi ette ka kavalus- ja kilplasnaljanditele omaseid
motiive, kuid lõpplahenduse annab ikka mingite asjaolude õnnelik kokkusattumine. Jutus "Vahva
rätsep" (AT 1640) püüab hobuse selga köidetud rätsep hobust peatada, haarates mädast teetulbast,
mis jääb talle kaenlasse, või sööstab, tõrvik käes, püüdma koera, kes oli varastanud ta lihatüki --
vaenlased ehmuvad neid vägitükke nähes ja põgenevad. Jutus "Kõiketeadja arst" (AT 1641) loetleb
ebaarst talle lossis pakutavaid roogi, kuid roogi serveerivad teenrid, kes on toime pannud mingi
varguse, arvavad, et selgeltnägija tuvastab vargaid. Peamiselt slaavilise levikuga jutus AT 1643
vihastab loll kase peale, hakkab seda kirvega peksma ja leiab puuõõnde peidetud rahapoti. Jutus AT
1660 on mehel põues kivi, millega kavatseb lüüa või visata ebaõiglast kohtunikku; too arvab, et see
on pistis, ja mõistab mehe õigeks. Mitmes jutus ehmatatakse millegagi (vahel ka meelega) puu alla