Vabadussõja uurimistöö
1919. aasta oktoobriks kasvas Loodearmeeks ümbernimetatud endine valgete Põhjakorpus
18500-meheliseks. 11. oktoobril läksid valged uuele pealetungile, et vallutada Petrograd. Seda
pealetungi toetasid rannikul Eesti väed ja merel Inglise ning Eesti sõjalaevastik.
Valgete pealetung oli algul edukas, kuid varises lõpuks ometi kokku. Näinud ära sõjaliste
abinõude ummikussejooksmise, hakkas Nõukogude Venemaa 1919. aasta suvel otsima
kontakte Eesti valitsusega. Pärast mitmeid ebaametlikke pinnasondeerimisi pöördus Moskva
31. augustil Eesti poole ametliku rahupakkumisega. Eesti nõustus ja 16. septembril algas
Pihkvas rahukõneluste esimene voor. Tookord läksid kõnelused siiski ummikusse.
Rahukõnelused algasid uuesti 5. detsembril Tartus. Tartu rahukonverentsil juhtis Eesti
delegatsiooni välisminister J. Poska. Nõukogude Vene delegatsiooni juhiks oli Adolf Joffe.
Läbirääkimised kujunesid väga pingeliseks. Rahukonverentsiga ühel ajal organiseeris
annaabi.ee 
