Platoni poliitiline õpetus.
kujundamine seisneks eelkõige õiguskorra loomises, täiustamises ja sellest kinnipidamise
tagamises, mis oleks soodsaks keskkonnaks, kus igal ühel on võimalus teostada isiklikult
eelistatud “õnne-mudelit”.
Õiglane polis. Keskse poliitilise väärtusena käsitas Platon kreeka traditsiooni
kohaselt õiglust. Tema õpetus õiglasest polis`est on esitatud Platoni kõige tuntumas
teoses “Politeia”. Platoni määratluse kohaselt on inimese jaoks õigluseks – “teha
endaomast” (ta eautou prattein, Politeia 433 a8-9), seda “milleks ta loomult on
sobivaim.” (samas, a5-6) Seega käsitleb tema õpetus õiglasest polis`est küsimust,
milline võiks olla põhjendatud rollide jaotus ühiskonda moodustavate indiviidide
vahel? Sellele küsimusele vastates lähtus ta eeldusest, et inimeste võimekused on
loomupäraselt erinevad.
Loomupärase võimekuse ja sobivuse kohaselt jagunevat inimesed kolme rühma: