HIIRE NUPUD Hiire nupud pole tavaliselt midagi muud, kui lihtsad mikrolülitid. Algupärasel Apple'i hiirel oli üks klahv, enamik tänapäeva hiiremudeleid on varustatud kahe või kolme klahviga, mille funktsioon sõltub konkreetsest rakendusprogrammist (neist vasakpoolne on tavaliselt sisestusklahv (Enter) ja parempoolne paoklahv (Esc).) Leidub hiiremudeleid, millel klahvide arv ulatub viieni ja mis on mõeldud töö hõlbustamiseks Windowsis ja Internetis (Geniuse EasyScroll). 5. HIIRE FUNKTSIOONID Üldiselt võib eristada kolme peamist hiirefunktsiooni: Osutamine (pointing) Klõpsutamine (click) Lohistamine e. vedamine (dragging e. drag and drop) 5.1. Osutamine Kui liigutada hiirt tasapinnal, nihkub ekraanil ka hiirekursor, nii et selleg saab osutada mistahes kohale ekraanil. Et küündida ekraani kõikidesse nurkadesse, piisab hiirele tööpinnast 25x20 cm. Ekraanil oleva osuti
Hiire nupud pole tavaliselt midagi muud, kui lihtsad mikrolülitid. Algupärasel Apple'i hiirel oli üks klahv, enamik tänapäeva hiiremudeleid on varustatud kahe või kolme klahviga, mille funktsioon sõltub konkreetsest rakendusprogrammist (neist vasakpoolne on tavaliselt sisestusklahv (Enter) ja parempoolne paoklahv (Esc).) Leidub hiiremudeleid, millel klahvide arv ulatub viieni ja mis on mõeldud töö hõlbustamiseks Windowsis ja Internetis (Geniuse EasyScroll). Kuigi hiir (või tema eelkäija) töötati välja Douglas Engelbart-i poolt juba 1963 aastal "Stanford Research Center"-is, muutus ta populaarseks alles alates 1984.a., mil Apple hakkas tootma graafilise operatsioonisüsteemiga mikroarvuteid (Apple Lisat ja Macintoshe), kus kasutati hiirt kõikides toimingutes, v.a teksti sisestamine. Kuna IBM- tüüpi personaalarvutites mindi graafilisele keskonnale (Windows) üle palju hiljem, tekkis seoses hiirega mõningaid tehnilisi probleeme