Ivanist), onu Sam (ameeriklane) jne. Eesti mehenimedest on kujundiloomes sagedasemad olnud Ants, Jaan, Jaak, Mats ja Kusti (pudruants, ilmjaan, jupijaak, maamats, kõõmakusti), naisenimedest Kai, Leenu, Liisu, Mari, Triinu (räpakai, pläraläraleenu, piripilliliisu, salgumari, tuhkatriinu). Pärisnimi on kasutusel üldnimena ka sõnapaarides (Minnid ja Mannid, Jukud ja Jaanid) ning üksikult (koljat koljatikasvu mees, Juku poiss, laps). (Õim 2001B; Mäearu 2002) 7 Inimene > rahvuse esindaja. Need nimetused ei ole eriti sagedased: villis venelane, igavene juut, viimane mohikaanlane. Inimene > mütoloogiline olend. Sellisel kujundil on enamasti usundiline taust: tiibadeta ingel, ingel maa peal, vaene kurat, püstisaatan jne. Inimene > kehaosa. Nende fraseologismide puhul on lähtutud osa-terviku suhtest ja
3.5 tuhat aastat tagasi, sama keel mida kasutatakse ka praegu. Vanemad tekstid pärinevad huang- he jõu orust ja räägivad religioosetest teksitdest ja ennustusest valitsejatele. Zhou hõim ühendas hiina üheks terviklikuks riigiks ja siis pandi alus hiina klassikalisele kultuurile. Sellel ajal pandi kirja neli raamatut: 1. ajalooraamat (koondati kokku kõik mida teati rahvatest, riikidest, pärimutest ehk raamat mis peaks andma ülevaate) 2. laulude raamat (folkloori sest saadi earu et nendes raamatutes peitus vanemate, targemate põlvde elutarkus. Sinna valiti välja 305 laulu) 3. muutuste raamat (aastaajad, metroloogilised, astronoomilised nähtused (kuu loomine jms ) ööpäev jin-jang (jin passiivne, tume, naine, jang hele, mees)) 4. kombed (kuna hiinlaste elukorraldus toetub kommetel, eristatakse kaht voorust, pojalikkus(kuulad, hindad, oskad aru saada vanemate inimeste elukogemustest) ja vennalikkus (arvestamine, hoolimine, aitamine, toetamine)
annaabi.ee 
