Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
EAÜ sekkumise
tulemusena loodi eraldi sihtkapital ajakirjanduse toetamiseks selle summad pidid
minema ajakirjanduse kutsehariduse edendamiseks, kirjastamiseks, abirahadeks ja
auhindadeks, sidemete arendamiseks Eesti ja välismaa ajakirjanike vahel.
Kultuurkapitali nõuetega ühingu tegevuse kooskõlastamisel nimetati seni seltsina
tegutsenud ühing ümber Eesti Ajakirjanikkude Liiduks.
EAL ühines Rahvusvahelise Ajakirjanike Liiduga (mis oli asutatud 1925) 1930.
EALil oli mitu erinevat tegevussuunda:
1) Kutsealane - Ajakirjanike kutsetegevus (eetika, haridus, looming jms)
2) Ametiühinguline - Ajakirjanike majanduslikud ja sotsiaalsed olud (töötingimused,
palk, puhkused, puhkekodu rajamine, toetused, pensionid jms)
3) Poliitiline - Eesti ajakirjanduse esindamine välismaal, rahvusvaheliste sidemete
korraldamine (koostöö- ja sõpruslepingud, ajakirjanike vahetus, välisreisid ja külaliste
vastuvõtmine).
Kutsealane organiseerumine