Sõnamõrvar
" ütlesid kõik külalised ühest suust. Mõelda vaid,
kes kohal olid! Helen ja ta peika, Stiiven koos oma tüdrukuga, Stiiv-Maikel, Kabrevitsi,
Jastiin, Evelissa ja ta lapsuke, isegi kadunud Anabeli mees Daavid, Miina ja ta poeg
Endrik, Sandra, mu sõber sealt saarelt, tema mees ja kaks last, Andrese ema ja isa ja
kõige lõpuks minu kunstiõpetaja ja mõned kaasõpilased!!
"Appikene, ma olen nii keeletu, et hingata on raskegi! Teie kõik, ma poleks seda ealaski
oodanud! Oi, aitäh! Aitäh, kallid lapsed! Aitäh-aitäh! Oi tänan!" tänasin teisi
õnnesoovide ja kinkide ning lillede eest.
"Nüüd on vist aeg avada kink minu poolt!?" ütles Andres osutades suurele kingikarbile,
mis seisis üksikult teistest eraldi.
"Hea küll!" ütlesin, teised kingid diivanile poetades. Ma sammusin vaikselt paki juurde.
Ma katsusin selle paki pinda, see oli nii siidine ja hästi suure lehviga. Ma avasin vaikselt
paki