Alati tervitab esimesena, olenemata positsioonist ja east, ruumi siseneja - st juurdetulija tervitab juba kohalolevat seltskonda. Näiteks koolis tervitab õpetaja esimesena klassis olevaid õpilasi, koju tulev naine tervitab esimesena kodus olevat meest ja lapsi, kuigi mehed peaksid tervitama esimesena naisi. Ruumi sisenev ülemus tervitab esimesena ruumis olevaid alluvaid, kuigi tavalises situatsioonis peaks alluv esimesena tervitama ülemust. Abielupaaride kohtudes tuleks esitledes eelistada eakamat prouat. Võõrustaja peaks tutvustamisel lisama ka midagi selle inimese kohta ja n.-ö. ehitama silla, mis teineteisega suhtlemist kergendab. Mees peaks esitlema tutvustamisel oma naist abikaasana. Kätlemine Naine ulatab käe kätlemiseks mehele alati esimesena, võõrustaja külalisele, ülemus alluvale, vanem nooremale. Neiu või noor naine ootab, kuni eakas mees ulatab talle käe. Kui kohtuvad kaks paari (näit.
tänusõnu edastada, sest tänu peab olema kindlasti siiras. See näitab, et suudame olla üle oma eneseuhkusest, solvumisest või pettumusest. Sageli aitavad tänusõnad maandada vestluse ajal kasvanud pingeid, niiviisi luuakse järgmisteks kohtumisteks soodne pinnas. Oluline on meelde jätta, et tänamisega ei tohiks koonerdada ega liialdada (Lukas & Tsatsua 2008). Tervitamisel on paljudes kultuurides ühesugused kombed: esimesena tervitab saabuja kohalolijat, mees naist, noorem eakamat, alluv ülemat jne. See, kuidas tervitada, sõltub sellest, kui lähedased inimesed on. Lähedamaste inimeste tervitust võib saata suudlus, juhututtavad võivad ainult noogutamise ja äratundmisega piirduda. Käepigistus on kõige levinum tervitusviis, mida saadab kindlasti ka silmside. Naistel on õigus otsustada, kas ulatada kätt tervitamiseks või mitte. Hüvastijätt eeldab nagu tervitaminegi viisakust ja oskust hüvasti jätta. Oluline on näidata välja tänu suhtlemise või
annaabi.ee 
