Kunstiajalugu: VANA EGIPTUS
kunstiajaloos.
Juba vanad kreeklased liigitasid nt. Püramiidid maailmaimede hulka kuuluvaks. (Ainsad, mis
seitsmest maailmaimest säilinud). Nende kolmnurksete tahkudega võimsad kivimassid jätavad
üleva mulje oma suuruse mõõtmete, täpsuse ja tööda, mis nende püstitamiseks on kujutatud. Eriti
mõjuvad pidid nad olema aga uuena, kui kodu nende lihvitud välispind ja kullatud tipp säras
silmapaistvalt päikese käes. Arhitekt Imhotep (esimene püramiid vaarao Dzosenile) asetas üksteise
otsa seitse vähenevate mõõtmetega mastabat ja nii moodustus astmikpüramiid. Suurim ja
imeltlusväärseim seda laadi ehitusmälestis asub Giza püramiidide väljal. See 146 meetri kõrgune
Cheopsile kuulunud püramiid mahutaks endasse vabalt nt. Tallinna Oleviste kiriku. Püramiid on
seest umbne, seal asus vaid hauakamber ja selle juurde viivad käigud, mis pärast matuseid kinni
müüriti