Rüütellikkus keskajal võrreldes tänapäevaga
parasjagu ei võidelnud lahinguväljadel, siis veetsid aega õukonnas, kus lõbustasid ja võlusid oma
lugudega lossidaame. Kas tänapäeva meeste seas kohtab veel selliseid isiksusi? Usun, et ka neid
endiselt leidub, kuigi välimuselt ei pruugi nad rüütlitele eriti sarnaneda. Rüütellikkuse mõiste on
tegelikult tänapäeval palju hägusem, paljud traditsioonilised (barbaarsed) keskaegsed käitumismallid
on unustatud. Kaasaegne rüütellikkus kujutab endast pigem dzentelmenlikkust ja elementaarse
viisakuse kasutamist. Säilinud on rüütellikkuse alustalad, mis minu arvates ongi põhilised - headus,
hoolivus, austus ja põhimõte, et need, kellel on, aitavad neid, kellel pole. Tänu sellele omadusele
kehtib maailmas enamjaolt rahu ja võib teha järelduse, et rüütellikkus pole kuhugi kadunud, vaid on
võtnud lihtsalt teistsuguse ilmingu.
Kokkuvõtteks saab öelda, et tänapäeval rüütellikkus inimestes kindlasti eksisteerib, kuid see on