Rahvuslik Ärkamisaeg
Tõnissoni nimega seotakse "Tartu renessanssi" ehk rahvusliikumise hoogustumist.
Tõnisson ja ta aatekaaslased propageerisid 1890. aastatel Tartus kauplustes ja
restoranides eesti keele kasutamist, mis toona üpris harv oli. Mitmeaastase kampaania
tulemusena hakkas eesti keele pruukimine ka kõrgseltskonna seas üha tavalisemaks
muutuma. Tõnissoni tegevusest vihale aetud sakslased andsid talle hüüdnimeks
"Nuustaku hertsog", mis oli seotud ka tema dzentelmenlike maneeridega. Eestlaste seas
said tema populaarseteks hüüdnimedeks aga Koodi-Jaan ja Vana Jaan.
Jaan Tõnissonist kujuneski üks Eesti poliitilise rahvusliku ideoloogia loojaid ja
selle mõõduka suuna juht, ta õhutas väärtustama eestlust ning tuginema oma jõule,
võideldes venestamise ja saksastamise vastu. Ta väärtustas ka liberaalset demokraatlikku
kodanikuühiskonda, ent jäi selles suunas liikumisel rahumeelsetele positsioonidele.